Ellen Niit

Perekond

  

Esimene abielu

     Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga aastatel 1949–1958. Nende poeg Toomas Niit, kes sündis aastal 1953, on eesti psühholoog.
Picture


Teine abielu

     Ellen Niit oli abielus kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. Neil on kolm last. Kõige noorem neist on Maarja Undusk, abielus eesti kirjaniku ja kirjandusteadlase Jaan Unduskiga. Samuti on ta nelja lapse ema ning hariduselt nahakunstnik. Vanuselt teine on Eerik-Niiles Kross, julgeolekuanalüütik. Kõige vanem neist on Märten Kross, kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf.
Picture

Ellen ja Jaan

Kohtumine 

Ellen Niit kohtus Jaan Krossiga Heine-õhtul. Mees kirjutas selle kohta oma raamatus “Kallid kaasteelised” järgmiselt:

“Saal oli inimestest tulvil – nähtavasti tiomus tollal aina veel liiga vähe avalikke üritusi. Esinejad vaheldusid üksteise järel. Ja siis saabus lavalae kahekümne nelja või viiene tüdruk, et lugeda paari omaenese Heine-tõlget. Ta luges luuletuse pealkirjaga “Ärasõit”:

Ma masti naale toetan end
ja vaatan vetevoogu.
Jää terveks, ilus isamaa!

Tuul paisub, laev saab hoogu.

Viib armsa majast mööda tee,
Ta aknais päike leegib;
Ma vaatan kasvõi silmad peast,
ei viipa mulle keegi.

Pilk, ära tuhmu silmaveest,
ei näe nii üle laineist.
Mu süda, ära murdu sa
liigraskest valupainest!



See oli blond tüdruk umbes sinepikarva kleidis ja madalakonstalistes kingades. Ma jõudsin möödaminnes mõelda, et kui me kõrvuti esinema peaksime, peaksin talle soovitama kängida kõrgemakontsalised kingad... Siis luges ta tõlget luuletusest “Saadik”:


Mu sulane, tõuse, end valmis sea
ning tuline ratsu võta,
läbi metsade kihuta traavi kus võid
ja Duncani lossi tõtta.

Seal on sul tuttav tallipoiss.
Sa hiili tõllakuuri.
Kumb kuninga tütreist mõrsja on,
sa temalt järele uuri.


Kui kuuled, et see, kes musta verd,
tuhatnelja sealt tagasi aja.
Kui aga see, kes valget verd,
siis rutata sul pole vaja.


Mine köissepa juurde siis tagasiteel,
tüki köit las annab ta sulle.
Koju sõida siis sammu, ja vaikides see
teate asemel ulata mulle.


Ja äkitselt panin ma tähele: ma olin ilusaid tüdrukuid elus küllalt tähele pannud. Võibolla oli see seal tõesti veel siredam kui teised, keda olin märganud. Aga et üks kuitahes sire tüdruk võis nii

v a b a l t ja nii endastmõistetavalt ja sealjuures nii absoluutselt ilma pingutuseta, aga siiski nii
õ i g e s t i tõlkida Heinet – see oli mulle siiamaani täiesti uus kogemus. 


Tüdruk kadus sedamaid lavalt. Aga teatripubliku hulgas oli mul kümneid tuttavaid. Ma küsisin kelleltki – kas mitte Heino Väljalt, kes see oli. Küsitu vastas, et see pidi olema noor luuletaja Ellen Niit, kes pidi juba mõnda aega, juba esimesest jaanuarist 1956 asendama Uno Lahte luulekonsultandi ametis Kirjanike Liidu juures. Ha-ha-ha-haa – tähendab lausa minu enese uus otseülemus – vähemalt kuni ma olen Tallinna Noorte Autorite Koondise liige. "



Pikemalt Eerik-Niiles Krossist

Eerik-Niiles Kross, Vabaduse väravad. Valik tekste 1988–2006. Ilmamaa, 2007. 423 lk.

Esinduslik ja paks raamat, täis kõnesid ja artikleid, paneb tahes-tahmata küsima, kes on see autor, keda Hando Runnel iseloomustab raamatu kaanel kui poliitilist publitsisti ja omailmelise oraatoristiili valdajat. Kratsingi nüüd kukalt, et kas asetaks ta raamaturiiulisse teiste riigimeeste kõrvale või paneks kuhugi salaluure ja vandenõuteooriate nurgakesse. Riigimeheks on Eerik-Niiles Krossi palju tituleerida, salaluurenurgake jääks tema laia vaatevälja  arvestades natuke kitsaks.

Avalikku informatsiooni on Eerik-Niiles Krossi kohta suhteliselt vähe. Google’i otsinguga tema CVd ei leia, küll aga mitmesugust informatsiooni tema tegevuse kohta. Internetist saab teada, et ta on olnud Teabeameti peadirektor, president Lennart Mere  ja Iraagi valitsuse nõunik ning näiteks edendanud põlevkiviprojekti Jordaanias. Varasematel aegadel on teda tituleeritud luurekoordinaatoriks, praegu esineb ta avalikkuses eelkõige julgeolekuanalüütikuna, kuid Eesti  Ekspress nimetab teda ülistavalt ka Eesti tuntumaks luurajaks (EE 14. XI 2006).  Oma raamatus ei tee autor saladust oma emast Ellen Niidust, kirjeldades, kuidas õpetaja koolis emaga pragas, sest too meelitanud oma lapsi nõukogudevastasusele. Ja hea on seda tausta teada, sest kuidas siis muidu põhjendada Krossi isamaalist maailmavaadet, tema head lastetuba, suurt eruditsiooni, analüüsi- ja kirjutamisoskust. Tal lihtsalt on kodust võtta parimad eeskujud, ja seda on raamatut lugedes ka tunda.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1576:eerik-niiles-salap-rane-riigimees&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3153
Picture

Pikemalt Maarja Unduskist

Picture
Unduskite suguvõsa kokkutulekul 2008. a.. Vas.: Jaan, Joosep, Maarja,Liispet, Marion ja Ingel Undusk. Foto: erakogust