Ellen Niit

Looming

    Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Luuletamisega hakkas tegelema keskkoolis. Algselt ilmusid luuletused Noores Hääles ja hiljem ka Loomingus.


" Mina sattusin luuletama kooliplikana. Peale sõda seati koolides sisse seinalehed. Kuna olin koolikirjandite kirjutamises söaka sulega olnud, pani õpetaja mind lehetoimetajaks. Aga kust võtta kaastööd? Palju lihtsam oli ise kirjutada kui kellegi käest välja pressida. Kolme-neljakesi koos siis tegime Tallinna 4. keskkoolis neid seinalehti. Mina kirjutasin mõned luuletused - neid pidi ka olema! Seinaleht läks seinalehtede näitusele. Mingid tähtsad onukesed vaadanud, et ennäe, üks tütarlaps on päris viisakaid luuletusi kirjutanud. Võeti ja pandi need luuletused Noorte Häälde ja öeldi, et luuleta veel. Olin ühelt poolt meelitatud, teiselt poolt ehmatatud. See oli enam-vähem keisri käsk. Proovisin midagi, aga tuli nii lääge ja magus välja, et pärast oli piinlik mõeldagi. Siis pandi ka Loomingusse paar luuletust. See tähendas juba tõsisemat kohustust midagi veel teha. Püüdsin siis, kuidas oskasin, aga varsti selgus, et mu värsid polnud ikkagi nii püüdlikud, nagu nõutav oli. Olin päris hädas ja jätsin luuletuste kirjutamise järele. ..."
(Keel ja Kirjandus, nr 7, 1998)


Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 1946-1976

Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis.

Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter.

Ellen Niidu esimene väikelaste proosarammat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riii lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977).

1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu".

Luulekogud

  • "Maa on täis leidmist" (1960)
  • "Lahtiste uste päev" (1970)
  • "Linnuvoolija (1970)
  • "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972)
  • "Oma olemine, turteltulemine" (1979)
  • "Krõlliraamat" (1979)
  • "Tere, tere lambatall!" (1993)
  • "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002)
Luule valikkogud

  • "Midrimaa" (1974)
  • "Suur suislepapuu" (1983)
  • "Ühel viivul vikervalgel" (1999)
 Värsslood

  • "Kuidas leiti nääripuu" (1954)
  • "Rongisõit" (1957)
  • "Suur maalritöö" (1971)
  • "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993)
  • "Krõlli värviraamat" (1994)
  • "Krõll ja igasugused hääled" (1994)
  • "Krõlli pannkoogitegu" (1999)
 Näidendid

  • "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975)
  • "Enne punaseid palituid" (1984)
  • "Seitse väikest kuulujuttu" (1984)
Proosaraamatud

  • "Pille-Riini lood" (1963)
  • "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967)
  • "Triinu ja Taavi jutud" (1970)
  • "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977)
  • "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982)
  • "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1999)


Krõlli-mõte

Picture
Pilt raamatust 'Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta. Joonistanud Edgar Valter



"Jaa, see oli natukene hiljem, ma olin juba kaela kasvatanud, ma võisin olla kaksteist või nii. Emal oli muidugi muretsetud sõja hirmus igasugust kraami, suhkrut ja rosinaid, nagu kõikidel emadel, ja mina käisin-lapsel ju magusapuudus, kui seda saada ei ole,-sealt ikka vaikselt võtmas, kuni ema avastas, et rosinakott on pooltühi, ja ütles isale, et kuule, siin on üks krõll käinud rosinakoti kallal, kott tuleks ära peita. Isa taipas poolelt lauselt ja ütles, et ahaa, no anna siia, ma panen nii ära, et krõllid seda niipea ei leia. Sõda oli vist juba lõppenud, kui me selle siis emaga ahju otsast üles leidsime. Rosinad olid kõvad mis hirmus, täiesti ära kuivanud. Aga sealt sündis Krõll."

("Lapsepõlvest tuleme kõik" Reet Made)